Audi grandsphere concept’i kasutajaliides, mis võimaldab sõitjatel autoga suhelda, tagab progressiivse kogemuse nagu auto isegi tervikuna. Kasutajaliidese loojad Xenia Sichwardt ja Bartos Scharmach annavad sellest ülevaate.
Kuvatud sõiduk on ideeauto, mis pole seeriatootmises saadaval.
Disainer Bartos Scharmach ideeauto Audi grandsphere concept sisemuse maketis. Uksel on selgelt näha MMI puutevaba paneel.
Disainer Bartos Scharmach ideeauto Audi grandsphere concept sisemuse maketis. Uksel on selgelt näha MMI puutevaba paneel.
Prl. Sichwardt ja Hr.
Scharmach, milline on hea disainiga kasutajaliides?
Bartos Scharmach: disain peab
olema inimkeskne. Teisisõnu ei pea inimesed kohanduma tehnoloogiaga,
vaid tehnoloogia tuleb kohandada inimestega. Kasutaja ütleb autole,
mida ta teha soovib ning auto pakub seejärel rea võimalusi, mis
võiksid kasutaja soovidele vastata.
Kuidas see konkreetselt Audi
grandsphere concept’i kohta käib?Bartos Scharmach:
Bartos Scharmach: näiteks kui
kasutajad soovivad lõõgastuda, peab auto tegema kõik vajalikud
sammud, et see oleks võimalik. Seetõttu loobusimegi Audi
grandsphere concept’i kasutajaliidese juures staatilisest
menüüst, asendades selle kontekstitundliku menüüga. Seega kui
sõitjad annavad autole mõista, et nad soovivad lõõgastuda, siis
auto ei paku neile üksnes filmivaatamist või vaikset muusikat, vaid
soovitab lisaks valida rahulikum marsruut mööda väiksemaid teid.
Ideeauto sisemust eelkavandatakse joonestuslaual nii välimuse kui ka tunnetuse, ent ka funktsionaalsuse ning interaktiivsete võimaluste osas.
Ideeauto sisemust eelkavandatakse joonestuslaual nii välimuse kui ka tunnetuse, ent ka funktsionaalsuse ning interaktiivsete võimaluste osas.
Bartos Scharmach
Disainer Bartos Scharmach leiab, et tehnoloogia peab kohanduma kasutajatega. Ja mitte vastupidi.
Audi grandsphere concept’is ei piirdu Xenia Sichwardt enam üksikpinnaga, vaid kavandab tervikuna kogu interjööri.
Disainer Bartos Scharmach leiab, et tehnoloogia peab kohanduma kasutajatega. Ja mitte vastupidi.
Audi grandsphere concept’is ei piirdu Xenia Sichwardt enam üksikpinnaga, vaid kavandab tervikuna kogu interjööri.
Audi grandsphere concept
loodi esmaklassiliseks reisimiseks ning mugavuseks, mis sellega
kaasas käib. Mida see kasutajaliidese seisukohalt tähendab?
Xenia Sichwardt:
nutitelefonide tootjad kipuvad olema peamine tugiraamistik, kuhu
kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) disainimisel
vaadatakse. Meie UI ja UX eristuvad nutitelefonide omadest selle
poolest, et auto pole piiritletud vaid ühe pinnaga. Meie UI ja UX
avavad sõiduki sisemuses uusi disainivõimalusi. See on väga põnev
väljavaade, sest saame omavahel ühendada materjalivalikud,
ülesehituse ja kasutajaliidese disaini.
Bartos Scharmach: me lõime Audi grandsphere’i tuleviku tarbeks, kus võivad eksisteerida isejuhtivad autod. Disaineritena tähendas see meie jaoks, et peab lisanduma võimalus teha autos ka midagi muud peale selle juhtimise. Meie ülesanne pole enam juhikeskse armatuurlaua kujustamine, vaid ruumikeskse interjööri loomine. Sõitjateruumi kõik osad – seinad, lagi, põrand – nõuavad võrdset tähelepanu. Ehk teisisõnu: luues ideeautot nagu Audi grandsphere, mis võib edaspidi osata end ise juhtida, tekkis meil võimalus suhtuda interjööri kui eluruumi, kus kasutajad saaksid ise valida, mida nad sõidu ajal teevad.
Audi grandsphere’i uksed avanevad vastakuti, luues sisemusele ülimalt avara ligipääsu.
Audi grandsphere’i uksed avanevad vastakuti, luues sisemusele ülimalt avara ligipääsu.
Projektsioone kasutades
saab siis terve interjööri kujundada selliselt, et pakkuda
sõitjatele kogemusi?
Bartos Scharmach:
Ideeautol Audi grandsphere² pole enam
traditsioonilist armatuurlauda. Autosse sisenedes pole näha ühtki
väljalülitatud ekraani – ühtki “surnud musta pinda” nagu me
neid kutsume. Kandilised ekraanid on väga piiritletud, sest need
dikteerivad meile kui disaineritele asukohad, kus kasutajaliidesed
saavad asuda. Samas annavad nad kasutajatele mõista, et nende
asukohas ja ainult nende asukohas saab toimuda auto ja inimese
vaheline kommunikatsioon. Projitseerides infot interjööri
sisepindadele – mis on antud juhul tehtud puidust – jätame
eelmainitud ekraanid täiesti kõrvale. Me projitseerime teavet
olemasolevatele sisepindadele ning sõltuvalt vajadusest saame pinda
suurendada või vähendada, mis andis võimaluse luua elav interjöör.
Ja kui projektorid välja lülitada, siis ei jää neist järele
ühtki tühja musta ekraani.
Xenia Sichwardt: meie jaoks oli oluline piirideta disain ehk kasutajaliidesed, mille suurus pole määratletud ja mis ei pea paiknema ühes kindlas asukohas. Ilma nende piiranguteta saab infot kuvada kuhu iganes meeldib, või täpsemalt öeldes, kuhu kasutajad seda soovivad. See tähendabki antud kontekstis esmaklassilist reisimist – vastutulek sõitjate soovidele.
Kuidas füüsilistest
materjalidest kasutajaliides luua?
Xenia Sichwardt:
alustasime küsimusest, mis juhtuks, kui autost kõik ekraanid
kaotada ja selle asemel kasutada nii palju looduslikke materjale,
näiteks puitu, kui võimalik. Kaks puutükki pole eales identsed,
mistõttu on nende kooslus paratamatult unikaalne. UI disainerina oli
lisaks väga põnev teada saada, kuidas ikkagi toimib info
projitseerimine looduslike materjalidega.
Milline kasutajaliides neist tekib? Arvestades, et klaaspinnaga
ekraanid on kõigile tuttavad, siis projitseerimine puitpindadele on
kahtlemata uudne. Oluline on meenutada sedagi, et inimestena oleme
looduslikele materjalidele vastuvõtlikud, sest loodusest
ümbritsetuna muutume me rahulikumaks.
Ideeautos Audi grandsphere concept ei ole ühtki ekraani. Nende asemel projitseeritakse info sõitjateruumi erinevatele osadele.
Ideeautos Audi grandsphere concept ei ole ühtki ekraani. Nende asemel projitseeritakse info sõitjateruumi erinevatele osadele.
Xenia Sichwardt
Looduslikud materjalid nagu puit loovad sisemuses õdusa ja rahuliku atmosfääri.
Üks küsimusi, mida disainerid endalt küsisid, oli see, kuidas projektsioonid puidu pealt silma paistavad.
Looduslikud materjalid nagu puit loovad sisemuses õdusa ja rahuliku atmosfääri.
Üks küsimusi, mida disainerid endalt küsisid, oli see, kuidas projektsioonid puidu pealt silma paistavad.
Ustes on ümar pöördnupp.
Mida see teeb?
Bartos Scharmach: pööratav
rõngas ja nupud moodustavad uuendusliku juhtpaneeli, mille abil saab
reisija puutetundlikult erinevates menüüdes liikuda, kui autot
juhitakse manuaalselt. Kui valida automaatjuhtimine, siis võtab auto
enda juhtimise üle ning sõitjad saavad lõõgastuda mugavatel
istmetel sedasi, et nad võib-olla ei ulatugi ustel olevate
juhtpaneelideni. Meie lahendus on siinkohal puutevaba MMI, mis toimib
sõitjate silmade jälgimisel ja viipekäsklustel. Kui sõitja on
loonud silmakontakti, siis võib ta teha käega sama liigutuse nagu
päris füüsilisi nuppe keerates. Kasutaja seejuures ei katsu mitte
midagi, kuid näeb pöördnuppu tänu oma vastavale liigutusele
pöördumas.
Isegi poollamavas asendis saab Bartos Scharmach kasutada puutevaba MMI paneeli, kasutades silmsidet ja viipekäsklusi.
Isegi poollamavas asendis saab Bartos Scharmach kasutada puutevaba MMI paneeli, kasutades silmsidet ja viipekäsklusi.
Audide sisedisain on
teistest eristuv. Mis muudab Audi kasutajaliidese disaini eriliseks?
Xenia Sichwardt:
ammutasime inspiratsiooni teistest kultuuridest. Selle projekti
tarbeks saime ideid Jaapani klassikalisest maalikunstist ja selle
disainiprintsiibist “ümbritsev tühjus aitab pilti rõhutada”.
Pöörates tavalise disainipraktika enda jaoks pea peale, osutus
selline lähenemine ülimalt inspireerivaks. Selle asemel, et
kuvapinda informatsiooniga üle uputada, taandasime asjad vaid
hädavajalikuni ning saime sedasi hingamisruumi juurde, mis omakorda
võimaldas sõnumi tähendust paremini rõhutada. Audis pürgime me
alati lihtsuse suunas, sest lihtsus on juba oma olemuselt elegantne.
Või nagu Saksa tööstusdisainer Dieter Rams kunagi ütles: “Vähem,
aga paremini.”